Arvamusaia parem nurk avatar

Kaks tagasivaadet aastale 2013

Peeter-Eerik Ots õpetaja, EÕL liige
Avaldatud: 31 detsember 2013
Lisa arvamus

Tagasivaadetel on tavaliselt kaks poolt – kriitiline ja optimistlik. Esimene on rahulik pilk sellele, mis läbi aasta kiirustades hoo pealt selgelt arusaamist ei võimaldunud. Või tundus veel aasta teises pooleski lootusrikas, et aasta lõpuni veel aega – ehk jõuab.

Teine, optimistlik vaade, on toimunu kokku võtmine oma õpetussõnadega, ehk mida möödunud aastast õppida saab (saadud vitsad) ning missugused tulevikus rõõmu toovad algatused tehtud said.

Kriitilisest alustades – aasta alguses oli minul uue EÕLi juhatuse liikmena ootus ja usk, et õpetajate jutt dialoogi puudumisest ministeeriumi (valitsuse) ja Riigikoguga on pigem müüt ning kui seal on midagi tõsisemat, peaks aasta olema piisavalt pikk aeg olukorra muutmiseks. Et mitte lihtsalt asjade iseeneslikku lahenemist ootama jääda, tegi ju EÕL väga mitu dialoogile ja ühistööle suunatud algatust – näiteks tõstis EÕL lauale juba aasta alguses õpetajate täiendkoolituse kontseptsiooni, algatas kooli lõpetamise ja hindamisega seotud probleemide selgitamise, juhtis igas seadus- või määrusloome etapis otsustajate silmad õpetajate töökoormuse, -sisu ja -keskkonna korraldamisega seonduvate mõistete segadusele ning pakkus välja lahendusi jmt. Nüüd kui aasta läbi, tuleb tunnistada, et sai oldud parajalt sinisilmne.
Võib lisada, et suhtlemisraskused on laiemad ning ka mitmed teised haridusvaldkonna organisatsioonid pole mitmel põhjusel kõige altimad koostööle. Selleski suhtes jäi suur läbimurre tulemata. Samas – oli koostöömomente, mis mu ootusi ühistöö osas ületasid kordades.

Aga mõte oli jõuda positiivse juurde. Siin see on: võib öelda, et dialoogi tahet tegelikult nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kui Riigikogu poolt on võimalik näha. Pigem on asi selles, et kodanikualgatust mingil põhjusel peljatakse või lihtsalt ei osata altpoolt tulevat energiat ära kasutada. Lugupeetavad, pole mõtet karta! Need mõtted, mured ja lahendused, mida ühendused esindavad on täpselt sama head ning samast sündmuskohast pärit kui teie info. Ja isegi seda ei maksa karta, et see on natuke liiga värske, sest meeleldi aitavad ühendused ka avalikkuses teemad läbi arutada.
Võib-olla aitaks ametnikel oma positsiooni paremini mõista ja kaitsta kui mõtestada “alt poolt” ja “ülevalt poolt” tulev kui nii, et ühelt poolt tuleb sisu ja teiselt poolt vorm? Ei tea, peaks proovima.

Samuti olemas mul koostöine sõnum neile organisatsioonidele või projektidele, kes kardavad koostööd teha selle pärast, et äkki seab see kuidagi ohtu nende senise mugava elu euro- või muu toetuse paistel – ei maksa peljata – ilmselt on sel toetusel olnud oma eesmärk ja põhjendus ning seda peaks pigem võimendama kui keskenduma kapseldumisele.

Aastat ei saa lõpetada märkimata muudatust professionaalse õpetaja töömaal, ehk jutt siis õpetajate kutsesüsteemi käivitamise esimestest sammudest – kutsestandardi välja töötamist ning kutse andja valimist. Kutsesüsteemi poolt ja vastu on palju arutletud ja palju demagoogiatki tehtud ning arvatavasti teema ja vaimukused ei vaibu. EÕL kui värske kutse andja poolt vaadates võtaksi asja niimoodi positiivselt kokku – kutsesüsteemist on meie koolidel, õpetajatel, õpilastel ja kogu haridussüsteemil oluliselt rohkem võita kui kaotada. Jah, palganumbri automaatset tõusu kutse saamine ei tähenda (vähemalt esialgu), aga õpetaja professionaalse arengu tööriistana on kutsesüsteem kindlasti perspektiivne. Kõige suuremat tulu näen kutsesüsteemi puhul tõusmas aga sootuks teiselt suunalt, ehk kutsestandard ja õpetajate kutsesüsteem tervikuna on tõhus abivahend neile koolijuhtidele ja koolipidajatele ning hariduselu korraldajatele, kes senini pole suutnud või osanud mõista seda kõike, milleks õpetajad tegelikult on suutelised ning kui suure vastutusega õpetajatöö tegelikult on.
Seega – olukord on mitmeski mõttes selgem kui kunagi varem ning eesootav töömaht samuti enneolematult suur. Suurepärane lähtekoht uuele aastale!


Comments are closed.