Nädala arvamus avatar

Säravat peegliaastat ehk edasi adekvaatse mina-pildi suunas!

Margit Timakov õpetaja, EÕLi juhatuse liige
Avaldatud: 2 september 2013
Lisa arvamus

Kõik-kõik on uus septembrikuus! Teadmistepäeva (või siis kalendris sellele järgneva tööpäeva) aktus on ikka see, mida põnevusega ja rõõmsalt oodatakse. Kooliminek – olgu 1. või 11. klassi – on uue algus, järjekordne võimalus midagi paremaks muuta ja oma eelmis(t)e aasta(te) eksimused ning tegematajätmised heastada.  See on kindlasti osa sellest septembri alguse elevusest, millele lisandub ootusärevus tuttavaid ning uusi inimesi näha ja suhteid arendada ; kooli oluline sotsiaalne pool.

Lisaks õpihuvile tuleb kooli tervikpildi mõistmiseks arvestada aga ka õpioskuste, õpikeskkonna ning tagasisidega. Nii nagu tuimas ainetunnis kustuv õpihuvi pidurdab soovitud tulemust, takistavad arengut ka puuduvad oskused materjaliga toime tulla, puudulikud õppematerjalid ja laiem keskkond, kus õppimine toimub ning sildistav või puudulik tagasiside. Seetõttu on lisaks sellele, kui huvitav meie kool on, mitmeid küsimusi, mis vastamist vajavad, et ühest ühiskonna tugisambast ehk haridusest aimu saada.

Kui tõsiselt meie õpetajad enda muutunud rolli ühiskonnas tajuvad? Kuivõrd on lapsed harjunud enda tegude eest vastutust võtma? Kui palju on tegelikult võimalik klassi- ja kooliruumis olemasolevate vahenditega muuta, et õppimiseks soodsam keskkond luua? Kas puuduva õppematerjali puhul on riiklikus perspektiivis tõhus (ennekõike ajaliselt, aga ka nende õpetajate tervisele ja peredele mõeldes) lasta õpetajatel ise enda materjalid valmis teha? Juba kõlavad vastuväited: Kõik ju niikuinii ei tee! Need, kes teevad, las teevad seda koos! jne. Peeglike, peeglike seina peal, aita aru saada….

Eesti Õpetajate Liit soovib uuel algaval õppeaastal kõigil peeglisse vaadata ehk siis süvaanalüüsi teha. Kui me peeglit just otsese vaenlasena ei koge, kes vaid meie nõrkused välja toob, siis on päris kasulik korra peatuda ning olukorda hinnata. Milliseid tugevusi rõhutada ja heameelega jagada ning millistest nõrkustest teadlik olla ning mida parandada? Koolis käiakse ju ikka selleks, et õppida ja areneda. Soovivad nii lapsevanemad kui koolijuhid ja õpetajad, ootab ühiskond, et koolilõpetaja on enesega toimetulevaks õnnelikuks inimeseks kasvanud. See omakorda tähendab ka julget ausat enesehinnangut, teadlikkust enda tugevustest ning nõrkustest. Selline adekvaatne mina-pilt on rahuloleva ja teistega arvestava õnneliku inimese eelduseks.

Olgu see õppeaasta tegijate ja vastutajate aasta! Selline, kus esmalt selge siht paika seatakse ja kus eesmärgipärane tegevus sihile viib, kuna julgetakse ise vastu võtta ja ühtlasi anda sõbralikku tagasisidet (kooli)kaaslastele ning regulaarselt ka olukorda hinnatakse ja enda tegevust analüüsitakse.

Olgu see aasta, kus julgetakse unistada ja peeglisse veidi sügavamalt vaadata, et veidi kaugemale näha.

Olgu see üks vahva muinasjutuline peegli aasta!

 


Comments are closed.