Õpetajate palk avatar

21.sajandi õpetaja palgast

Peeter-Eerik Ots õpetaja, EÕL liige
Avaldatud: 26 august 2013
Lisa arvamus

Postimees küsis tänases artiklis: http://www.postimees.ee/1360918/priit-sibul-ja-tonu-viik-opetajate-palgad-lahiaastail-kahekordseks

toodud palgatõusu kohta EÕLi seisukohta.  Postimehes avaldatud EÕLi arvamuse täisversioon siin:

Eesti Õpetajate Liit: vaatame tõele näkku ehk targad otsused!

Ehk mõnigi lugeja tabas end Priit Sibula ja Tõnu Viigi arvamust lugedes mõttelt, et „Kui juba poliitikud õpetajate kehvast käekäigust rääkima hakkavad on asjad tõesti kehvasti“. Samas võis mõni teine aga tõdeda, et tegelikult on hoopis valimised lähedal. Ju on õigus mõlemal, kuid siinkohal sooviks keskenduda õpetajate teemale.

EÕL on õpetajate kutseliit, mis tähendab, et vaatame õpetaja ning ühiskonna suhet kui kahepoolset kokkulepet: miks ja milliste ülesannetega ning missuguse vastutuse mahuga on ühiskonnal ja riigil õpetajat vaja, millest see roll koosneb ja missuguseid ressursse see eeldab ja nõuab. Selliste arutelude juures nii isekeskis ja veidi laiemalt oleme välja jõudnud mõnes mõttes kompromissini, et hetkel vastaks nii paari tuhande eurone õpetaja palk kindlasti rohkem nii õpetaja vastutusastme kui ka tegevustele. Töö, mida õpetaja igapäevaselt teeb ja ootused, mida talle seatakse on kindlasti enamat väärt kui praegune palganumber. Silmas tuleb pidada, et 21. sajandil on õpetajatöös palju sellist, mida temalt ka oodata ei osata ega julgeta, kuna oleme vanas mallis niivõrd kinni.

Arvame, et ettepanek õpetajate palk väärilisele tasemele tõsta ei ole sugugi utoopiline, vaid vägagi mõistlik ning seda mitmel põhjusel. Esiteks: vajalikud ressursid on tegelikult hariduskuludes olemas. Tänaseni on tendents olnud selline, et õpetaja on sunnitud (üksnes) klassi ette jääma ja kogu muu vajalik kasvatuslik- ning sotsiaalne, aga ennekõike individuaalne lähenemine „tellitakse” väljastpoolt. Samuti nagu õppekirjandus, ja -keskkonna kujundamine, ainearendus jmt.

Teine ja levinum lähenemine on see, et õpetaja tegelebki kõigi nende tegevustega, mida viimase (poole) sajandi jooksul kooli juurde on toodud, lisaks oma täistöömahule klassi ees. Kui see töö oleks samuti ja samadel alustel tasustatud, oleks õpetajate palk ka tegelikult praegu siis vähemalt poole kõrgem.

Kolmandaks: unustada ei tohi ka seda, et viie aasta pärast tuleb selline summa riigil maksta niikuinii, aga siis juba ilma ettevalmistuseta õpetajatele (nt üle ostetud spetsialistid erasektorist), sest praegused õpetajad on kas olude sunnil mujale elama või töötama suundunud või hoolimata koolijuhi pidevatest meelitustest ikkagi tervise sunnil pensionile jäänud. Õpetajate palkadesse jõuliselt panustamine (reaalne sisuline muutus) oleks kindlasti väga mõistlik ja tulevikku vaatav investeering.

Teiselt poolt mõistame vägagi selgelt, et nii palju kõrgem palk eeldab õpetajalt 21. sajandi kompetentse. Praegu hoiame aga kramplikult kinni 19. sajandi õpetaja kuvandist: nii ühiskonnas laiemalt kui ka koolis kitsamalt. Me vajame ja soovime aga 21. sajandi õpetajat. Seetõttu näeme, et kevadel kinnitatud ja tulevikus täiendatava õpetaja kutsestandardi (ühiskondlik kokkulepe, milles on kirjeldatud ootused 21. sajandi õpetajale) alusel on kutsega õpetaja palk 1875 eurot.

Palk ei määra loomulikult kõike, kuid kindlasti aitab see õpetajakoolituse kasuks otsustada tublidel hakkajatel noortel, kes praegu mujale vaatavad. Kindlasti aitab see kooli poole samme seada ka rohkematel meestel, kes kindlasti omakorda mõjuksid positiivselt just poiste õpihuvi säilitamisele ning arendamisele. Seega aitaksid tänased targad otsused lahendada pikas perspektiivis mitmeidki probleeme mitte ainult koolis, vaid kogu ühiskonnas.

 


Comments are closed.