Koolitöö korraldus avatar

Haridusliku erivajadusega õppur

Mihkel Kõrbe õpetaja
Avaldatud: 9 aprill 2013
Lisa arvamus

Õpetajatena oleme rõõmsad, et saame olla sellise elukutse esindajad, kus iga tööpäev on täis ootamatusi ning päevad koolis ei ole kunagi samasugused ja suhtlustasanditel on äärmiselt keeruline rutiini langeda. Meie ümber on palju ainulaadseid õpilasi, kes arendavad meid nii positiivsete kui ka murelikemate olukordade läbi. Möödas on ka ajad, kus õpetajatena saame rahulikult tegeleda klassitäie „normaalsete” õpilastega – konveierite aeg ja masstootmine on möödas, vähemalt õpetajaametis läheme tagasi filigraanse käsitöö juurde, kus iga meistri individuaalne meisterlikkus ja oma käekiri paneb pitseri nende noorte inimeste arengule. Statistika näitab, et hariduslike erivajadustega õpilaste hulk õppijate koguarvust suureneb – tendents, millega peame arvestama õpetajatena, see tähendab, et suureneb õpilaste hulk, keda ei saa õpitud valemi järgi õpetada, vaid kes vajavad individuaalset lähenemist ja mis kõige olulisem – märkamist.

Haridusliku erivajaduse all mõistetakse vajadust teha muudatusi või kohandusi kooli õppekavas, rühma töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal). Nii tagatakse kõigile võimalus maksimaalseks osalemiseks õppeprotsessis ja individuaalseks arenguks.

Eesti on valinud koos läänemaailmaga kaasava hariduspoliitika tee – me anname kõigile võrdsed võimalused osaleda hariduses kui ka ühiskonnas tervikuna. Kardan, et näeme ikka veel tonte – HEV on midagi hirmutavat, millega toime ei tule ja mida peab kartma. „Erinevus rikastab” – see ei ole tühipaljas sõnakõlks, vaid tõesti, erinevate vajadustega inimeste olemasolu meie ümber muudab meid kõiki avatumaks – ka koolis. Kuna me peame kujundama ühiskonnas toimetulevaid noori inimesi, siis teistega arvestamine, sealhulgas erivajadustega, on oskus, mida peame juurutama ka neis noortes, kes oma era- ja tööelus sellega tahestahtmata kokku puutuvad. Avatus, sallivus ja hoolivus on väärtused, mida toonitaksin selle teema puhul. Neid erinevusi ei saa peita avatud ühiskonnas, halli eelarvamustega massi ei ole mõeldav tänasel päeval kujundada. Mis on tänapäeval üldse „normaalne”, kui me igal sammul proovime rõhuda mitmekesisuse ja individuaalsuse peale. Tihti on selleks, mis HEViks kergekäeliselt profaanide poolt diagnoositud, pigem kultuuriline erinevus, lapse arenev isiksus, sotsiaalsed jmt probleemid.

Oma kogemuse põhjal õpetajana ütlen, et HEV õpilane klassiruumis on pigem rikastav kogemus. Kui kollektiiv on teadlik ja saanud piisava erialase ettevalmistuse, kui toimub koostöö õpetajate ja tugispetsialistide vahel ning on toetav kodu, ei erine HEV õpilane klassis kuidagi nö tavalisest õpilasest. Toon oma praktikast välja pigem HEV õpilaste positiivse mõju klassis – klass on olnud sallivam ja toetavam üksteises suhtes, ollakse abivalmid ning mõistvad, paranenud on koostööoskus. Lisaks tunnen, et HEV õpilane distsiplineerib mind õpetajana  – kujundan teadlikumalt õpikeskkonda, mõtlen läbi tunnikavad ning mõtestan tihti rohkem oma tööd selle klassiga – tunnen, kuidas olen koostöös klassiga arenenud õpetajana.

Kokkuvõttes pööran HEV õppurite puhul tähelepanu järgnevale: õpetajate (täiend)koolituses tuleb rohkem panustada juhtumipõhisusele ja praktiliste oskuste kujundamisele HEV õppuritega töös.

Töös HEV õppuritega töötades on olulised:

1. märkamine ja ära tundmine

2. oskus adekvaatselt reageerida ja toime tulla

3.koostöö lapsevanematega

Alustavad õpetajad peavad saama palju tuge töös HEV õppuritega- puuduvad kogemused erinevates olukordades toimetulekuks. Riik peab teadvustama praegust puudujääki spetsialistide osas – tugisüsteemid koolis on ainukene võimalus, et aineõpetaja saaks panustada enda töösse ning samas töötada ka HEV õppuritega – see saab toimuda ainult koostöös erinevate tugispetsialistide ja teiste õpetajatega. Töö HEV õpilastega ei saa olla iseenesest mõistetav, vaid vajab täiendavat lisatööd ning diferentseerimist tunnitasandini välja. Mida antud teema puhul peab alati südamest uskuma ja meeles pidama, et iga laps on hinnaline ja võimeline arendama oma potentsiaali välja toetavas keskkonnas.

 

 

 

 


Comments are closed.