Koolitöö korraldus avatar

Õpetajaskond või meeskond?

Peeter-Eerik Ots õpetaja, EÕL liige
Avaldatud: 21 veebruar 2013
Lisa arvamus

Coach Raimo Ülavere jätkab meeskonna teemadel, tuues välja 5 mõõdikut, mille alusel meeskonnaks olemise või mitteolemise üle mõtiskleda. Hea küll, pealkirja kinni jäädes võib kohe öelda, et õpetajaskond on väga harva meestest koosnev ning seetõttu “mees”-konnaks nimetamine kohatu. Aga selles ei olegi küsimus. Küsimus on organiseerituses, ühistes eesmärkides, kaasamises, vastutuse võtmises ja mitmes muus teguris, mida ka Ülavere äratundmise võimaldamiseks kirjeldab.

Meeskonna ja organisatsiooni temaatika käsitlemine koolide kontekstis on vägagi põhjendatud – koolides on reeglina õpetajaid rohkem kui Ülavere poolt toodud ideaalse meeskonnana nähtud 4-5 inimest. Isegi „mõistlik“ piir 8-9 on kaugelt ületatud juba igas põhikoolis. Seega ei ole tegemist ühelgi moel lihtsa ülesandega, mille ees koolijuhid, koolipidajad ning muidugi õpetajad ise seisavad.

5 mõõdupuud, et teada saada, kas tegu on meeskonnaga

5 mõõdupuud, et teada saada, kas tegu on meeskonnaga

Olen kaalunud ka neid seisukohti, mille kohaselt koolid on mingi eraldiseisev organisatsioonimudel, millele ei kehti või kehtivad teistsuguse mõjuga kõikvõimalikud käitumismotivaatorid, organisatsioonikultuurireeglid jmt. Nõustun sellega, et kool on väga omanäoline ning sarnaneb pigem kodanikualgatuse korras tegutseva ühinguga, kuid kollektiivina tegutsemisest ei vabasta küll miski.

Kuidas siis liikuda õpetajaskonnast ühtsena toimivaks, vastastikku toetavaks-täiendavaks, otsustusvõimeliseks ja vastutustundlikuks meeskonnaks? Väljakutseid on palju – tekki tuleb enda (aine) poole kiskumise asemel koos õpilaste huvides liigutada, kooli näo ja -kultuuri kujundamine ei toimu üksnes klassi ees, see kõik eeldab ülesannete ümberjaotamist, mis eeldab omakorda koolijuhilt vastavat pädevust jne.

Senise kogemuse põhjal erinevatest koolidest saab öelda, et sammud, mis tuleb ühes või teises koolis meeskonnaks või isegi organisatsiooniks saamiseks astuda, on väga erineva pikkusega. Mõnelgi pool jääb ühest-kahest sammust väheks, sest lisaks õpetajatele peavad nii koolipidaja kui -juht kogu hingega asja juures olema. Selge on see, et kuhugi jõudmiseks, tuleb astuda esimene samm ning siis järgmine. Ülavere pakub ühte võimalust oma teekonna pikkuse mõõtmiseks.


Comments are closed.