Nädala arvamus avatar

Eesti õpetaja, julge olla tark!

Astrid Sildnik
Avaldatud: 19 veebruar 2013
Lisa arvamus

Eesti Õpetajate Liit tähistab sel kevadel juba oma 96. sünnipäeva ning on seega vanem kui Eesti Vabariik. Jääb vaid imetleda tolleaegsete koolmeistrite südikust ja tarkust, sest kuigi ajad olid segased, ei julgenud suure keisririigi nii kiiret lõppu tollal keegi ette näha. Ometi asuti aktiivselt tegutsema eesti keele ja meele hoidmise ning arendamise nimel.

Eesti Õpetajate Liidu 10. aastapäeva kõnes tõi Enn Murdmaa, tookordne juhatuse esimees, välja viis peamist sihti, mille saavutamisele tookord kohe kogu jõud suunati. Need olid E. Murdmaa sõnul “…

Et meil oleks emakeelne kool.
Et meie kool oleks demokraatlik (ühtluskool).
Et meie kool põhjeneks parimail kasvatusteadlikel aluseil.
Et meie kool oleks vaba igasuguste poliitiliste ja muude kõrvaliste ülesannete täitmisest ning endise aja iganenud pärandustest.
Et meie kooli juhiks vaba, hästi ettevalmistatud ja oma kutses alaliselt edasiarenev õpetajaskond. …”

Nagu näeme, pole need eesmärgid peaaegu 100 aastat hiljemgi oma aktuaalsust kaotanud, kuigi pealiskaudsel vaatlemisel tunduvad justkui täidetud ja igapäevased olevat.

Kui nüüd natuke süveneda kõigisse neisse hariduselu muudatustesse, millega väga lühikese aja jooksul nii tõhusalt suudeti toime tulla, siis võib öelda, et meie praegune Eesti riik rajaneb tegelikult sellel vaimsel baasil, mille tookordsed õpetajad ja õppejõud jõudsid rajada. Heal tasemel emakeelse hariduse võimaldamine kõigile noortele, kõlbeliste väärtushinnangute ning tööeetika kujundamine vormis inimesed, kellest enamik suutis Eesti ajaloo karmidel pöördelistel aegadel mitte ainult ellu jääda, vaid ka väärikalt elada ning oma tõekspidamisi järgnevatele põlvkondadele edasi anda.

Eesti Õpetajate Liit valmistas oma algusaastail hariduspõllu nii korralikult ette, et seda pole suutnud hävitada ei nõukogude okupatsioon ega poliitiline tõmblemine uuemal ajal.

Peale taasiseseisvumist on targad inimesed veetnud koos tuhandeid tunde, et kirjutada pakkide viisi tähtsaid pabereid haridusstrateegiatest, arengukavadest, õppekavadest jne. Ka kõik erakonnad on deklareerinud, et hariduselu edendamine on neile prioriteediks. Ometi valitseb suur segadus ning õpetajate ja õpilaste olukord pole igasugustele reformidele ning lubadustele vaatamata tuntavalt paremaks muutunud, ainult koolimajad näevad ilusamad välja.

Üheks põhjuseks võib siin olla see, et eestlane on muutunud araks, ei usalda enam enda ja omamaist tarkust. Ebakindel inimene kardab ka vastutust ja siis pole temas ei sädet ega veenvust oma põhimõtete kaitsmiseks, jõudu jätkub vaid enesehaletsuseks ning halvemal juhul teistele sama ebakindlatele inimestele „ärapanemiseks.“ Erakondade hariduspoliitika on enamasti koostatud vaid lühiajalisi parteilisi vajadusi ja valimisperioode, mitte rahva ja kultuuri säilimiseks vajalikke samme silmas pidades. Hariduselus on see viinud fataalse lootusetuseni, mis väljendub sellistes ütlemistes, nagu: „ 20 aastat oleme ettepanekuid teinud, aga keegi ei kuula meid“, „ärme seda pöördumist liiga pikaks tee, muidu nad seal valitsuses ei loegi seda“, „jälle on nemad seal ministeeriumis mingi käki kokku keeranud“ jne, jne. Ka akadeemilise pedagoogika esindajate sõnavõtud ja kirjutised kipuvad olema pigem paljukirutud reproduktiivse õppe musternäited, kus on palju autoriteetseid nimesid ja teooriaid ning nende ümberjutustamist, kuid vähe tegeliku olukorra tundmist, rääkimata edasiviivatest ideedest.

Ja nii ongi ainsaks tegelikuks vastutajaks Eesti ajaloo ees hetkel taas jäänud eesti õpetaja. Olgu valitsus milline tahes, olgu ilm milline tahes, olgu palk milline tahes – ikka astub ta igal hommikul tasakesi koolimaja poole, et täita oma missiooni uue põlvkonna eluks ettevalmistamisel, sest kui tema seda ei tee, ei tee seda keegi. Küllap oli see ka eelmise sajandi alguses nii, sest kui tolleaegsed õpetajad oleksid ka jäänud poliitikute ja ametnike juhtnööre ootama, räägitaks praegu siin väikesel maal hoopis mõnes muus keeles.

Tuleb tõdeda, et need 5 sihti eesti kooli edendamiseks, mille targad koolimehed ja koolinaised 96 aastat tagasi seadsid, pole ka tänapäeval aktuaalsust kaotanud ja vajavad täitmist.

Eesti Õpetajate Liit jätkab oma seatud suunas liikumist ja kutsub õpetajaid kaasa aitama 21. sajandi eesti kooli ehitamisele. Eesti lapsed vajavad seda!

 


Comments are closed.