Nädala arvamus avatar

Kas laste ja õpetajate peal katsetamine on ikka päris õige võte ehk kas tõesti 50-punktine eksamilävend praktiliselt koheselt?

Margit Timakov õpetaja, EÕLi juhatuse liige
Avaldatud: 18 jaanuar 2013
Artikli kohta on 1 kommentaar

Matemaatika eksami kõrval tundub, et inglise keele eksami punktipiiriga on kõik korras, sest alla 50 punkti said sel aastal „vaid“ 14 % ehk nii tuhatkond õpilast… See oleks uue süsteemi järgi aga Eesti jaoks ülimalt suur number, sest see tähendaks, et pea tuhat õpilast sel aastal kooli ei lõpetaks! Tundub, et kõige suurem viga on, et arvame, et sellised muudatused saab kooliellu sisse viia ühe-kahe aastaga. Tegelikkuses on selline üleminek palju pikem protsess, hõlmab palju enamaid praktilisi küsimusi, kui esmalt tundub ja peab valutuks kulgemiseks olema teatud hulga asjaosaliste poolt omaks võetud.

Järele mõeldes võib olukorda analüüsides väita:

Kõik – nii õpetajad, õpilased, lapsevanemad kui koolijuhid soovivad, et õppimine ja õpetamine oleks paremal tasemel – sealhulgas ka eksamisooritused.

Kõik osapooled saavad midagi õpitulemuste parandamiseks ette võtta ja ära teha.

Kõik õpilased, kes gümnaasiumi tulevad, ei ole kahjuks paljudes ainetes omandanud põhikooli materjali.

Kui riik seab kõikjal Eestis riigieksamil 50 punkti piiri, peab riik ka ühtlaselt hea kvaliteediga õpetamise garanteerima.

Hetkel on hirm vallutamas nii õpetajate, õpilaste, lapsevanemate kui ka koolijuhtide leere, kuna keegi ei soovi ju, et nende aines või nende koolis  või nende lapsel eksamitel halvasti läheb. Ühtlasi ei teata päris kindlalt, mida see uus eksam endast kujutab ja kuidas õpilased hakkama saavad (laia matemaatika esimene proovieksam toimub alles selle aasta mais!). Hirm ei ole aga see, millele jätkusuutlikku Eesti haridust ehitada.

Meie ainekavad on liiga mahukad! Küsida, kas just poolt kõigest kooli lõpetamiseks teadma peab tundub ülimalt veider, kuid kui tegeleme omandamise (kinnistunud teadmine, mida annab kasutada ka paar nädalat – ja enamgi – peale kontrolltööd) asemel faktiteadmiste tuupimise ning kontrollimisega ei arendagi see õpilastel vajalikku loogilist matemaatilist mõtlemist, mida vist sooviksime tegelikkuses kontrollida.

50 punkti piiriga ei aita me kaasa murekohtadele hariduses ja aineõppes, pigem tekitab see trotsi ja vastumeelsust mitme osapoole seas.

Vormiliselt kosmeetilist iluravi tehes jääb unarusse kõige olulisem, ehk siis sisuline õppijakeskne lähenemine.

EÕL on arvamusel, et õpetajate ja koolide tase on ebaühtlane (kuna ainetundide maht on erinev) ning 50 punkti nõue tekitab täna ebavõrdsust ning see omakorda võib viia ebasoovitavate tagajärgedeni nagu süüdlaste otsimine, läbi sõrmede vaatamine jne. Samas kui koos ülikoolidega on arusaamisele jõutud, et reaalainetes pole muud varianti kui 50p võimekus, oleks taseme langetamine lihtsalt probleemi viimine järgmisesse astmesse.

 


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kas laste ja õpetajate peal katsetamine on ikka päris õige võte ehk kas tõesti 50-punktine eksamilävend praktiliselt koheselt?”

  1. avatar Mihkel Kõrbe ütleb:

    Mul on mure nende õpilaste pärast, kes selliste rutakate reformide pärast jäävad meie haridussüsteemi kaasajastamise hammasrataste vahele. Ma näen oma kolleegide hirmu – just hirmu, sest kartus selle ees, mis 2014. aasta kevadel ees ootab. Kartus, et neid hakatakse süüdistama ning paljudele jääb keskkool lõpetamata. Eesmärk tõsta hariduse kvaliteeti, luua tingimused reaalainete edasiõppimisvõimalusteks ülikoolis ning kujundada tugevad gümnaasiumid – selles ei ole midagi halba ja ma olen põhimõtteliselt sellega nõus, kuid teostus jätab nagu ikka soovida. Peamine on mitte pead nüüd norgu lasta õpetajaskonnal, vaid teha kõik endast olenev, et hetkel kriitiline üleminekuperiood nii endale kui õpilastele võimalikult valutuks teha.
    Hoolimata sellest, et me ei räägi hariduslikust ebavõrdsusest Eesti kontektsis väga palju, nõustun artikli autoriga, et tõesti on koolide tase väga ebaühtlane ning sellise “otse lagipähe löömisega” muudame teatud aastatel pesast lennanute jaoks ka tulevikuväljavaated ehk tumedamaks.