Õpetaja roll osalevas juhtimises avatar

Müütiline õpetaja

Peeter-Eerik Ots õpetaja, EÕL liige
Avaldatud: 25 november 2012
Artikli kohta on 1 kommentaar

Õpetamise funktsioon on inimkonna vanune ja kui laiemalt vaadata siis on õpetamine olemas ka väljaspool inimkonna piire. Loomulik,  et niivõrd väärikas ajalugu ja lai tegutsemisvaldkond on andnud neile, keda õpetajaks peetakse või ennast selleks nimetavad, kanda ka suure hulga ootusi, võimeid ja lihtsalt lugusid-legende.

Eks igal maal on õpetaja omal moel folklooris olemas, Eestis on vist värvikaimad õpetaja-koolijuhi kuvandid õpetaja Laur Lutsu Kevadest ja koolipapa Wikman Krossi Wikmani poistest.

Argielus, haridusretoorikas ja hariduspoliitikas levivad omad müüdid, millesse alailma takerduvad asjalikud arutelud, avalikud arvamused ning mille taha on ka sobivalt mugav pugeda kui argumendid hakkavad lõppema.

Täna kui haridusreform on alustamas oma kolmandat tegutsemiskümnendit, võib üldisest hariduskommunikatsioonist näha eristumas selget gruppi tugevamaid müüte ning tervet rida pisut variereeruvamaid filsoosilisi mõttetrillerdusi.

Toon siinkohal välja osa selge juhtgrupi müütidest ning pakun ka mõne käsitluse müüdi tekkeloost.

1. iga koolis töötaja on õpetaja. Pigem on igaüks, kest töötab koolis ju koolitöötaja.

2. kool on haridusasutus. Asutus küll, aga kas HARIDUSasutus? Sellisel juhul tulebki öelda, mis teeb ühest füüsilisest ruumist ühel hetkel haridusasutuse. Sootsium, ehk õpetajad? Sellisel juhul kehtib haridus = õpetaja. Uhke ja ilmselt mitte ka vale seos.

3.  haridusasutuse töötaja, ehk haridustöötaja on õpetaja. Sama lugu nagu esimese väitega – väärikaid ameteid on mitmeid, õpetaja on vaid üks neist.

4. iga õpetaja on hea õpetaja. Tõenäosus, et õpetajana töötaja ei ole halb, on väga suur. Aga kui küsimus on selles, et kas tegemist on ka väärt professionaaliga, on asi tõsisem. Selleks et olla pidevalt hea oma ametis, peab ka pidevalt vaeva nägema ning ennast arendama-täiendama. Paraku tänane koolikorraldus oma ülekoormatusega suunab õpetajaid selles suunas, et väga-väga keeruline on oma taset säilitada ja tõsta.

5. hea õpetaja on see, kes töötab koolis. Ka väljaspool koolimaju töötab palju endiseid ja tulevasi häid õpetajaid.

6. õpetaja on omaette liik. Ei. Õpetajad on täpselt samasugused eri võimete ja vajadustega inimene nagu iga teine inimene. Igal õpetajal on oma stiil ja käekiri, aga ka nõrkused.

7. õpetaja on see, kellel on arvamus õpetamisest. Ei. Õpetaja ühendab endas kolme komponenti: kutsumus (olla õpetaja), ettevalmistus (pedagoogiline-kasvatusteaduslik ning ainetundmiskompetents) ja kogemus (mida teatavasti osta ega õppida ei saa). Viimane teeb eelmiste komponentide olemasolul staazhika õpetaja järjest väärtuslikumaks. Pelgalt staazhist aga ei piisa.

8. Õpetaja on alamakstud hädaldaja. Kindlasti on ka sellist kuvandit õpetajast üritatud luua, aga pigem mitte.  Streigini viis nii õpetajad kui arstid tõsiasi, et ühel hetkel meie enda valitud institutsioonid lihtsalt ei kuula(nud) enam mõistlikku juttu, kuidas ja mida paremini teha, et oleks meil parem haridus ja tervishoiukorraldus ning ka vääriliselt tasustatud.Võti pearahade, investeeringute ja kõigi teiste komponentide jamaga on ikkagi riigi (ja KOVi) käes, mitte õpetajate-koolijuhtide taskus.

9. Õpetaja teab kõike. Ilus kujund, aga pigem mitte. Nagu öeldud:  õpetaja on siiski inimene.

10. Õpetaja peab olema targem kui õpilane. ….ja tark teeb palju tööd ja näeb vaeva, et teha õpilane endast targemaks? Ilmselt see siiski nii on.

Müüte-väiteid on kindlasti rohkem kui 10. Ja enamus neist on ka risti vastupidiselt seletatav mõne näite põhjal.  Mida mina näen haridusvaldkonna diskussioonides ongi see, et eranditest kiputaksegi reegleid kujundama. Ning siis on lihtne iga mõistlik argument põhja lasta. Nagu on õpetajad erinevad, on erinevad ka koolid, piirkonnad ja kogukonnad. Võib-olla tänane tupik haridusreformimises ongi müütidel põhineva ühtlustamise tagajärg. Väga võimalik.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Müütiline õpetaja”

  1. avatar Astrid Sildnik ütleb:

    Lisan veel ühe poliitikute seas laialt levinud müüdi, et õpetajad on kõige suuremad valimistulemuste mõjutajad Eesti Vabariigis. Vähe sellest, et nad ise valivad valesid inimesi,nad sunnivad seda ka kõiki oma õpilasi ja nende vanemaid ning vanavanemaid tegema. Ja sellise arvamuse juures ei ole vahet, kas poliitik on parem- või vasakpoolne.