Arvamusaia parem nurk avatar

Kool on pea asi

Peeter-Eerik Ots õpetaja, EÕL liige
Avaldatud: 20 november 2012
Lisa arvamus

Siinkohal üks päris tõsine väljakutse igale õpetajale – nimeta need õpilased oma klassist, kelle puhul on Sul kahtlus, et nad kannatavad hetkel vaimse tervise häire all!? Ei ole selliseid? Arva uuesti. Nimelt võib see olla täiesti reaalne, et igas klassis kooli ajal selliseid õpilasi leidub. Nii selgitavad MTÜ Peasjad psühholoogid, kes hiljuti avasid häirete äratundmiseks ja abi leidmiseks veebilehe PEAASI.EE

Õpetajatel, kes töönädala jooksul võivad lastega rohkem kokku puutuda kui lapsevanemad, on võib-olla suurem võimalus sellist häiret märgata. Aga mis edasi? Kas uurida ka teiste õpetajate käest ja jagada oma kahtlust? Teavitada lapsevanemaid? Teha nägu nagu ei märkaks? Eks viimane ole kõige lihtsam – niigi suure koormuse kõrvalt ei saa ju eeldada, et jõuaks tegeleda ka õpilaste vaimse tervise ja selle põhjustega. Aga teisalt – häire varajase märkamise puhul on paranemine tõenäoline ja kergem ning üks mure ka klassis vähem.

Ma ei arva, et õpilaste vaimse tervise häiretega tegelemine saab olla õpetaja põhitegevus, küll aga selle osa. Loodan, et peaasi.ee jõuab koos õpetajatega valmis ka täpsemad juhised, kuidas ühe või teise kahtluse korral käituda ilma paanikata või alatuid kahtlustusi heitmata ning ühest järjekordsest heast algatusest saab hea tegu.

Iseasi, et ega meil endalgi mööda külgi maha jookse väike ensekontroll kui tujutus on ikka igapäevane kaaslane, närvid tunduvad olevat ülierksad või sootuks kadunud või magama jäämine on tõsine füüsiline pingutus.

Ei ole mõtet ilmselt korrata, et pea on pea kõigile eluks hädavajalik.

nii kirjutab peaasi.ee psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa:

Vaimse tervise häired – tabu või norm?

Vaimse tervise probleemidest rääkimine kipub olema tabuteema. Selle teema üle võib küll nalja visata või poole silmaga lugeda jubedaid lugusid, kuidas keegi on endale viga teinud. Ning endale sosistada – minu ja mu lähedastega sellist asja küll kunagi ei juhtu.

Millegipärast on väga raske vaimset tervist iseendaga seostada, selle häired tunduvad hirmutavad ja võõrad.

Huvitavaks teeb sellise olukorra asjaolu, et hinnanguliselt 40% inimestest on elu jooksul vaimse tervise häirena diagnoositav seisund. Paljud häired avalduvad juba noores eas – umbes 3-4 last igast klassist võivad mingil ajaperioodil kannatada vaimse tervise häire all.

Enamusele vaimse tervise häiretest on olemas tulemuslikud ravisekkumised. Mida varasemas staadiumis neid märgata, seda kergem on paranemine. Nagu teistegi terviseprobleemide puhul, võivad ravimata häired põhjustada elukestvaid raskusi, õpivõime langust, töövõime kaotust, elust väljalangemist.

Alati ei ole häireid kerge ära tunda, kuid kui oma tähelepanu sellele pöörata, on võimalik märgata muutusi enesetundes või käitumises. Näiteks võib märgata, kui noor inimene on muutunud kurvemaks, vaiksemaks, ta ei pane tunnis tähele, hinded langevad, konfliktid tekivad kergemini.

Vaimse tervise häired on äratuntavad, ravitavad ja statistika seisukohast vaadates normaalsed seisundid.

Loe lähemalt ka noorte vaimse tervise häirete ennetamise veebilehelt: www.peaasi.ee

Anna-Kaisa Oidermaa
psühholoog

MTÜ Peaasjad


Comments are closed.