EÕLi tegevused, Nädala arvamus avatar

Konverentsi eel

Margit Timakov õpetaja, EÕLi juhatuse liige
Avaldatud: 20 oktoober 2012
Lisa arvamus

Eesti Õpetajate Liidu konverentsi eel on kahetised tunded: kui saan kokku õpetajate ning koostöö partneritega ning arutan õpetajaks olemist, õpetaja toetamist, õpetajat ennast arendavaid väljakutseid täitun ülima õhinaga, silme ette joonistuvad positiivsed pildid ja imelised unistused ning olen kindel, et kõik liigub paremuse poole. Kui aga kuulen võhiklikke lahendusi, näen pessimismist nõretavat käegalöövat suhtumist, tajun mitteärakuulamist (rääkimata mõistmisest), siis kurvastab see mind üliväga ja mõtlen, et kas õpetajatena ikka liigume edasi või tammume paigal.

Hetkeolukorraga paljud just rahul ei ole, midagi on valesti. Õpetaja tunneb, et teda ei võeta kuulda, et otsuseid tehakse temast kaugemal, et keegi justkui dikteerib, mis peaks koolis toimuma, mida tema õpetajana peaks tegema, ütlema ja ka mõtlema. Õpetaja on sellest tulenevalt kaotanud julguse, enesekindluse, mõnikord ehk isegi enda näo. Ja sellest on kahju. Aga õnneks on õpetajaid, kes hoolimata õpetaja professiooni ebapopulaarsusest on ülimalt uhked, et nad töötavad õpetajatena ja nende sõbrad-tuttavadki vaatavad neid imetlusega, teades, et igaüks selle tööga hakkama ei saaks. Need õpetajad teavad, et see, miks nad kooli tulid polnud juhuslik; nad teavad, et pidevalt on õppida midagi uut, nad tahavad ise areneda ja innustavad arenema ka enda õpilasi. Nad tõesti mitte lihtsalt ei tööta vaid koolis; nad on ÕPETAJAD.

Eesti Õpetajate Liit soovib liita nende professionaalsete õpetajate energia ja head mõtted, luua uut teadmust õpetaja professiooni sees, pressida sügisest vihma ja raju trotsides edasi, näidates, et midagi uut luua on võimalik. Tahaks kaasa aidata sellele, et igal õpetajal oleksid võimalused hea õpetaja olla ja heaks õpetajaks saada. Enne tuleb teada, mis toimub meiega praegu, mõista seda, miks üks või teine koostöö partneritega kulgeb ja kuidas see paremini laabuda võiks , analüüsida olukorda ja pidada plaani. Sellepärast ongi mul hea meel, et toimub Eesti Õpetajate Liidu konverents. Kes? kus? kellega? – kuidas tajume õpetaja osakaalu selles pildis? kas õpetaja liigub üksi või teistega koos? ja kellega koos ta liigub ja tahab liikuda? kuhu täpsemalt suundutakse? kuidas sinna kohale jõuda? millega sinna minema peaks, et kohale jõudes rõõmu tunda?

Koolivaheajal on nii mitmeid koolitusi ja koosolekuid, nii paljusid õpetajat puudutavaid tegemisi, et olen kindel, et need, kes 23. – 24. oktoobril tulevad on just need, kelle jaoks õpetajaks olemine on ülimalt südamelähedane. Ja sellest hakkab mu sisemuses kõik rõõmust rõkkama, sest keegi teine ei saa ju öelda, mida õpetaja teab ja tunneb ja vajab ja ühtlasi ei saa keegi teine mind õpetajana panna kuidagi paremini tundma, sest seda suudan vaid mina ise! Ja mul on hea meel, et saan oma kallite kolleegidega arutada töiselt seda, mida ja kuidas on võimalik muuta – ISE – nii üksi kui üheskoos.


Comments are closed.