Nädala arvamus avatar

no ei usalda kohalikku võimu

Peeter-Eerik Ots õpetaja, EÕL liige
Avaldatud: 4 november 2015
Lisa arvamus

.. ütlevad praegu need, kes nõuavad riigilt igasuguse koolinimelise tegevuse toetamise tagamist seaduse jõuga otse riigieelarvest. Sest kui riik seda ei taga, ei ole kuigi tõenäoline, et omavalitsus laseb meil omanäolist kooli oma lastele teha.

“Jah, me ka ei usalda kohalikku võimu selle juures, aga seadust tuleb täita,” ütlevad need, kes praegu on halvad ja otsetoetuse tagasi KOVi kätte viivad. “Tegelikult oleme hoopis head ja anname koolide raha õpetajatele palgaks!”, on viimane leiutis.

Nii on vastamisi eraalgatuslike koolide rahastamine ja õpetajate palgad. Halvad õpetajad võtavad erakoolide raha või vastupidi.

Sellega on olukord sama kui Tallinna linn tegi rahvale demokraatiat ja pani inimesed valima Linnateatri ja Kultuurikatla vahel. Inimesed vaidlesid, läksid kurjaks ja muutusid isiklikuks. Tallinn oli vait ja lasi inimestel kurjaks minna. Tulemus on see, et ei saanud Linnateater juurdeehitust ning kultuur ei saanud katelt.

Pisut leebem variant on KOVide “kaasava eelarve” mängimine, kus kutsutakse inimesi oma raha eest oma kodukoha arengus kaasa rääkima mõne protsendi ulatuses kogu eelarvest. Järgneb vastastikku sildistamine ja sülitamine objektide suunas, mis kõik vaja ära teha, aga seda küsimust enam ei küsita.

Ka nüüd on peategelased, ehk koolipidajatest KOVid vaikselt, nagu siis kui toimuvad palgaläbirääkimised.  Hääled ägenevad, aga peategelaste puudumist ei panda tähelegi.

Teisalt – eks see, et praegu üle KOVide nende asjadest räägitakse, ongi märk sellest, et mingist usaldusest ei ole enam juttugi ja miks me siis KOVe üldse mingites teemades kuulame?

 


Comments are closed.