Arvamusaia parem nurk, EÕLi tegevused, Nädala arvamus, UUDISED avatar

Läbi sai kolmas haridusfestival

Peeter-Eerik Ots õpetaja, EÕL liige
Avaldatud: 19 august 2015
Lisa arvamus

Ilmselgelt ei läinud eelmisel nädalavahetusel Paides toimunud kolmas Arvamusfestival märkamatult mööda. Omast kogemusest tean, et rohkem kui kümme sai neid kordi, kus mõnegi ettepaneku või kutse tagasi pidin lükkama, sest Arvamusfestival nõudis oma tähelepanu. Arvatavasti toimus sama pealt 10 000 vahetu osaleja (lisaks meedia vahendusel osalejad) puhul, kelle kolleegid, sugulased-tuttavad kuulsid enne või pärast festivali sarnast juttu.

Õpetajate liiduga osalesime haridusalade arutelude korraldamises ja tuleb tunnistada, et õnneks sai ühel hetkel esialgseid suuri plaane koomale tõmmatud, sest rohkem ei oleks jõudnud. Peamiselt seetõttu, et ettevalmistusaeg langes kokku kõige kibedama koolilõpusaginaga.

Tagantjärgi tarkus ütleb, et suurem rabelemine olnuks üleliigne, sest haridusest sai juttu Arvamusfestivalil küll ja rohkemgi. Lisaks Õpiorule (sellise nime sai pisut peavooludekõrvalisele teele suunatud haridusala inspireerituna Räniorust), kus kooliga seonduvad teemad olid ametlikult põhijooneks, kuulis hariduse, õppimise-õpetamise jmt teemat ilmselt igalt lavalt. Iseasi, kas arutelude vedajad ja arvajad seda ise selliselt mõistsidki.

Pean silmas seda, et rääkides kultuurist kunstikäsitluses või kultuurist laiemalt; ettevõtlusest, tulevikust, robotitest, sisse- ja väljarändest, linnaruumist, poliitikast – seda loetelu võib igaüks jätkata, on haridus nii loomulik osa, et selle peale isegi ei tule. Minu jaoks on mõttekoht, kas tasub haridust üldse eraldi valdkonnana välja tuua, sest need teemad, mis niimoodi nö hariduse pärusmaaks jäävad, on palju keerulisemad ja võhikule igavamad, kui haridusvaldkonna maine väärib.

Isiklikult tahan väga tänada suurepärast näitlejat ja muidu meeldivat inimest – Andrus Vaarikut, kes tuli appi õpetamiskunstide alale õpetaja erinevate rollide üle arutelu vedama. Iseasi, et proovides oli meil rohkem “plõksimist” teatri ja kooli võrdluses ning festivalil tuli välja üks suur ilus pilt sellest, et õpetajatega ongi kõik nii hästi. “Mingit lõksu ju ei olegi”, teatas üks kuulajatest, viidates ilmselt arutelu pealkirjale “kes päästab õpetaja lõksust”. Huvitaval kombel ei räägitud tõepoolest hariduslavadel kuigi palju sellest hädaorust, kuhu haridus ja õpetajad meedia arvates elama on kolinud, küll kuulis seda mujalt rohkem.

Siinkohal väike meenutus ühest Vikerraadio saatest enne Arvamusfestivali, kuhu saatejuhid kutsusid mu rääkima peamiselt vist seetõttu, et oli välja tulnud uudis Andrus Vaariku osalemisest Õpioru arutelus.

Kusjuures see ei olegi retooriline küsimus: millisel arutelul EI tulnud arutusele haridusküsimused? Mina kuulsin ise väga vähe arutelusid ning minu pilt on seni kokku pandud teiste kogemuste ja meedia põhjal ning kui kuulsid sellist arutelu, anna palun teada! Kui peaksin pakkuma, siis arvan, et lõpuarutelu, ehk erakondade juhtide arutelu oli üks selline.

Ja veel. Kõlanud arvamusi: nagunii see siit Toompeale ei jõua, võimendas ilmselt tõsiasi, et lõppakordi kutsuti esitama just poliitikute esindus. Ma arvann, et kui lõppsõna oleks jäänud reaalsetele kultuuri korraldajatele, oleks ka võimalus Toompeale jõuda suurem. Kuidas?  Saame kokku, arutame.

 

 


Comments are closed.