Nädala arvamus avatar

Millest rääkida haridusministriga

Peeter-Eerik Ots õpetaja, EÕL liige
Avaldatud: 21 aprill 2015
Lisa arvamus

Eile see toimus – EÕLi juhatus pea täies koosseisus kohtus värske haridusminster Jürgen Ligiga. Ootuste kohta kohtumise eel ei oskagi öelda, kas need olid kõrged või mitte, sest suur asi oleks ministrilt kuulda siirast huvi hariduse, õpetajate ja kultuuriteemade suhtes. Selle huvi olemasolul on kõrge ootus kuulda ministri ja valitsuse suurest plaanist, ehk selle olemasolust, hea tulemus oleks kuulda sedagi, et midagi ei ole plaanis reformima hakata.

Igaljuhul oli meil üksjagu eeltööd tehtud. Teada oli, et Jürgen “kärpekäsi” Ligi lausa tõmbab õpetajate palgateemat ligi ning omaette väljakutseks sai pigem sisuliste teemadeni jõuda, sest nagu olen ka varem öelnud – õpetaja palga (mis kutsega õpetaja puhul on õiglane pigem seal 2000 euro juures) tõstmine on mehaaniline, mitte haridussisuline küsimus. Teiseks: on parasjagu solvav, kui haridusteemade käsitlemine tähendab auomaatselt palgajuttu ning sellest haridus=palk mantrast soovitaks kõigil kasvõi jõuga eemale vaadata.

Nii saigi esimesest kohtumisest üks äraspidine jutuajamine, kus palgateemad tõi lauda minister ning suurema sisureformimõttega tulid välja õpetajate esindajad. Palgateemade juures kordas minister varasemalt öeldut, et peamine allikas on tee-mis-tahad ikkagi ressursside sisemine ümberjaotus. Mõte on arusaadav, aga arutluskäik tuleb üle kontrollida sest tehtesse õpilaste arv / koolide arv = õpetajate arv on lisandunud (ja lisandub) veel tegureid. Pean siin silmas ühiskondlike ootuste koolisuunalist kasvamist ning vaimse tervise, turvalisuse, muutunud õpikäsituse (MÕKi) ja kodudest tõrjutud kasvatustegevusest tingitud suurenevat töömahtu koolides.

Reformist ka – kõige suurem reform, mis vajab hariduses tegemist on tegelikult ammu välja öeldud ning see puudutab õpetaja rolli ja vastutust. Selle teema märksõnad on õpetaja maine, õpetajaõppe maine, õpetaja kuvand ja vastutus, riigi-, ühiskonna-, kogukonna- ja kooli omavahelised suhted, usaldus ja koostöö. Selgelt on Õpetaja surutud pigem haridusliku instrumendi rolli, selmet täita suurt ülesannet ja kanda suurt vastutust kogu kultuuri ning ühiskonna hea käekäigu ja tuleviku eest. Kui tingimata on vaja kasutada sõna “reform” haridusteemades, oleks see põhjendatud just õpetaja kutsega seonduvalt.

Nii sai seda mõtet ministrilegi tutvustatud ja räägitud loomulikult kõige suuremast plaanist, ehk Eesti Õpetajate Kongressist juba eeloleval sügisel. Ministri väga selge soovitus oli: kongress tuleb teha väga hästi. Me vist kõik sellega päri.

Millest siis rääkida haridusministriga? Eks ikka sellest, mis käsil ja südamel. Märkasin ka ministri ees paarileheküljelist memo, aga vähemalt nähtavalt ta seda ei lehitsenud. Ma loodan tegelikult väga, et ministril on aega kohtuda võimalikult paljude haridus-, kooli-, kultuuri- jt valdkondade esindajatega, et panna oma tegevuskava ja käsitlus kokku kodanikuühiskonna poolelt, sest seda teist poolt kuuleb ta ilmselt nii söögi alla kui söögi peale.

Ja siiski, minister tuli välja veel vähemalt ühe teemaga omal initsiatiivil, mille ulatust ma alles tagantjärgi oskan rohkem märgata – minister küsis, kas temaga kohtuma tulnud EÕLi esindajate hulgas on keegi ka palgaline, ehk tegevtöötaja. Teatasime nii nagu on, et meie organisatsiooni juhatuses ei ole palgalisi töötajaid. Tegelikult ei lähe need kaks pilti kokku – kogu käsilolev ja ees ootav sisuline töö maht, mida ei saa üksnes meedias välkudes ära teha, vajab igapäevast professionaalset tegutsemist ja see on kindasti küsimuse koht õpetajate esindusorganisatsioonile endale. Õpetajatena teame me ju väga hästi, kuidas 24st tunnist väheks jääb kõigi koolikohustuste juures ning ilmselgelt võib organisatsiooniline tegevus seetõttu kannatada. Kuni koolijuhid ja/või riik seda panust väärtustada ei oska või ei taha, tuleb organisatsioonidel ise millegi arvelt toimet tulla. Ja see ei käi mitte üksnes õpetajate liidu, vaid sama küsimus on aineliitudel, kelle tegevuse vajalikkuses ometi mingit kahtlust ei pruugiks olla.


Comments are closed.