Nädala arvamus avatar

Kaheksa ettepanekut ettevõtjatele haridussüsteemi muutmiseks

Peeter-Eerik Ots õpetaja, EÕL liige
Avaldatud: 29 märts 2015
Artikli kohta on 5 kommentaari

Ville Jehe pakkus reedel konverentsil «Haridus- Eesti arengu vedajaks» 8 ettepanekut, kuidas muuta Eesti haridussüsteem paremaks.

Jehe mõtted ja ettekanded on pea alati väga sümpaatsed, tema arutluskäigud arusaadavad ja kehtivad. Usun, et ta muutub veel palju paremaks. Niipalju paremaks, et tõuseb ettevõtjatest arvamusliidrite hulgas kindlasti 4-5 tsiteerituma hulka. Aga konkurents on seal väga tihe, sest reeglina on meil just ettevõtjad need, kes kes kogu aeg teiste valdkondade kohta (muudkui) midagi arvavad. Viimastel aastatel eriti palju hariduse kohta.

See, et ettevõtjad räägivad haridusest, on muidugi suurepärane ja haridusvaldkond võidab sellest kindlasti. Nimetatud 8 põhimõtet ongi juba saanud haridusrahva poolt pigem positiivse vastuvõtu osaliseks.

Võtan ka mina dialoogiettepaneku vastu ja pakun omalt poolt 8 ettepanekut ettevõtjatele, kuidas nad ise nii ettepanekuid tehes kui ka reaalselt tegutsedes saaksid haridussüsteemi paremaks teha.

  1. Eeskujud on väga olulised. Koostööst rääkides hoolitsege selle eest, et ettevõtjaks olemine oleks laste-noorte-õpetajate jaoks positiivse märgiga. Igasugune abi on teretulnud  kooli ja õpetajatega suhtlemisel, vastastikkuse usalduse ning uudishimu tekitamisel. Tundke ka ise tegelikult huvi, millega koolis igapäevaselt tegeletakse. Kindlasti on midagi, milles saate kaasa lüüa ka mitterahalises mõõtmes.
  2. Järgmine põlvkond peaks alati olema parem kui eelmine. Perspektiivikam oleks seega kutsuda järeltulevaid põlvi olema vähemalt endasugused, mitte vähemat. See tähendab, et kutsuge koole üles ette valmistama tulevasi tööandjaid, mitte üksnes endale sobivat tööjõudu. Ka õpetajate poolt pakun, et mõelda noortest kui Tuleviku Tegijatest, on päris sümpaatne väljakutse. Jutt sellest, et haridussüsteem peab kiiresti tööturule paiskama 1500 mobiilimänguprogrammeerijat, on armas, aga pigem perspektiivitu.
  3. Teie kätes, ettevõtjad, on see, millist sorti nutikus ettevõtja kuvandiga kaasas käib ja meedia abil noorteni jõuab. Tõelist nutikust solvav on see, kui ettevõtlikkusest räägitakse nutikuse võtmes siis, kui vaja riigile rehepappi teha ja luksmaastur kaubikuks ümber registreerida. Kas ärikavaluse ja pettuse vaikiva tunnustamise asemele  oleks ehk midagi värskemat noortele eeskujuks pakkuda?
  4. Kool ei eksisteeri tühjuses. Ideaalina on kool koht, kuhu tullakse  tekkinud küsimustele  vastuseid saama ja mõtlema õppima, kuid selleks on vaja innustavat keskkonda nii vaimses kui füüsilise mõttes ning see ei pea tingimata nelja seina vahel asuma. Seega on oluline, et meie, kes me saame meid ümbritseva suhtes midagi ära teha paremuse suunas, seda siis ka teeksime. Kus on linnakeskkond, mis on noortele nende arengus toetav ja tegutsemist-eneseoteostust võimaldav? Valdav enamus Talllinna linnast on eraomanikest (peamiselt) ettevõtjate omanduses. Kui huvitav ja inspireeriv on linnakeskkond, mille te ettevõtjad ise kujundate?
  5. Müüt eksimisest. „Nii enda kui teiste eksimustest tuleb õppida, eksimisse ei tohi takerduda ning eksimist eesmärgiks seades saamegi järjest kõrgetasemelisemat eksimist. Suurem ja tihedam eksimuste hulk viib õige idee ja ärimudelini,” räägitakse tihti. Ma saan aru, mida selle eksimusjutuga püütakse öelda, aga ma ei mõista täpselt, kuidas see väljapääsuni viib. Püüaks alati võtta aega ka lause teise poole jaoks, ehk siis  milliste eesmärkide suunal liikudes on eksimine lubatud, oodatud ja soositud ning milliste puhul mitte. Maailma kuulsamaid professionaalseid eksijaid on ilmselt Homer Simpson, aga tema tegelaskuju on minu arust karikatuur. Vabandust, kui ma eksin.
  6. Tähtis on mõista ja aru saada toimemehhanismidest ja põhimõtetest laiemalt kui ainult oma valdkonnaas erasektoris. Ja pöörata pilk pigem mitte üksnes riigi suunas. Ettevõtlikkus ja ette võtmine toimub väga tõsiselt, suure entusiasmi ja energiaga, kodanikusektoris. Millal osalesid Sina mõnes kogukonna ettevõtmises? Jah, ma ei räägi praegu Ville Jehest ja mitmest teisest rõõmsast kodanikuaktivistist.
  7. Haridussüsteemi ei ole ilmselgelt lihtne mõista. Süsteem ja haridus – neis kahes sõnas võib peidus olla terve maailm ja nii see tegelikult ongi. See on nii suur maailm, et kui keegi räägib haridussüsteemi muutmisest, tähendab see minu jaoks kogu meie kultuuriruumi muutmist. Ja sellise üleskutsega olen ma väga nõus, sest meie kultuuriruum on muutunud umbseks ja kildkondlikuks, ennasthävitavat käitumist soodustavaks. Kuid üksinda ei suuda ükski süsteemiüksus, ilma ühis- ja koostööta, oodatud muudatusi esile kutsuda.
  8. Eelnevast tulenevalt teen ma ettevõtjatele ettepaneku käsitleda kõiki ettepanekuid mitte kui „teile, haridusrahvas“ vaid ikka kui „meile“. Selles süsteemis oleme me koos. Ning seda eksimust, et õpetajaid (ja ka teisi) objektidena käsitleda, ei soovita kindlasti kordama jääda. Võin mürki võtta, et valdav enamus õpetajatest, koolijuhtidest ja haridustöötajatest on tegelikult teadlikud, mis sajandil me elame ning kuidas ühiskond muutunud on. Seega on kõik head ettepanekud mõistlik läbi mõelda ka selliselt, et kuidas  ise subjektina  panustada mitte õpetajaid aina suunates, vaid nendega koos mõeldes ja luues

Aga nagu öeldud – Ville Jehe ettepanekutest lugesin ma välja pigem sõbralikke nõuandeid ja mitte üksnes koolide suunal, vaid tõepoolest palju laiemalt.


5 arvamust teemale “Kaheksa ettepanekut ettevõtjatele haridussüsteemi muutmiseks”

  1. avatar mats ütleb:

    Ville Jehe 8 ettepanekule järgnes ka umbes 50 kommentaari. Enamus olid kriitilised ja ka põhjendatud. Mulle tundub, et kommentaarid olid reaalsusele lähemal kui need 8 ettepanekut.

  2. avatar Margus Saks ütleb:

    Suurepärane, et Ville Jehe kaheksast ettepanekust haridussüsteemi muutmiseks on saanud elav arutlusobjekt.
    Mina soovitaks inimestel, kelle isiku või isikut esindava organisatsiooni taha on koondunud suurem arv haridusteemal mõtlevaid inimesi, keskenduda Peeter-Eerik Otsa ettevõtjatele suunatud ettepanekutest alustuseks 8. ettepaneku kahele esimesele lausele: “Eelnevast tulenevalt teen ma ettevõtjatele ettepaneku käsitleda kõiki ettepanekuid mitte kui „teile, haridusrahvas“ vaid ikka kui „meile“. Selles süsteemis oleme me koos”.

    Miks?
    Haridusrahva ja ettevõtlusrahva esindajad peaks saama nö “ühe laua taha”, et teemat koos arutada ja üksteise seisukohti, eelarvamusi, erinevast kogemusest ja taustast tulenevalt valesti mõistetavusi rohkem selgitada, erinevaid taustu avada.

    Kuidas?
    Soovitaks haridusinimestel võtta ühendust järgmiste organisastioonidega, kes kõik suuremal või vähemal määral mõtlevad ka eesti hariduse tuleviku peale, aga võib-olla rohkem nö “oma mätta otsast”:

    1. Teenusmajanduse Koda (TMK)
    Nemad koondavad targa majandusega tegelevaid ettevõtjaid, kes loovad majanduses suurimat lisandväärtust. Nemad esindavad suures osas ka nö “tuleviku ettevõtjaid” ja ettevõtluse valdkondi, mida me täna isegi ei oska ette kujutada.
    Neil on oma hariduse töögrupp:
    http://teenusmajandus.ee/kojast/toogrupid/hariduse-toogrupp/
    See tegeleb peamiselt kõrghariduse teemadega, aga ka neil on ehk valmisolek ja aeg hakata mõtlema eesti haridusele laiemalt.
    TMK puhul ei maksa lasta end liialt eksitada IT-valdkonnast. IT on üheks nn vahendvaldkonnaks tulevikus ettevõtluses ellujäämiseks. Üks näide: TMK mõlgutab mõtteid selle üle, kuidas e-riiki eksportida näiteks euroopasse, milleks on vajalik IT haridusega rahvusvahelise (äri- ja ka muude valdkondade)õigust tundvate spetsialistide järele, kes tunnevad sügavuti mõlemat valdkonda.

    2. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
    Neil on isegi oma hariduspoliitika:
    http://www.koda.ee/ettevotjate-esindamine-2/hariduspoliitika/
    Nende hariduspoliitikas on sees ka põhikool.

    3. Eesti Maksumaksjate Liit (EML)
    http://www.maksumaksjad.ee/modules/tinycontent/index.php?id=6
    Nemad koondavad enda taha ausaid ettevõtjatest maksumaksjaid ehk siis neid, kes esindavad ausa(ma)t ärikultuuri. Nende esindajatel oleks üht-teist öelda ausa ettevõtluse kaitseks ja sellest lähtuva ärikultuuri tutvustamiseks lastele-õpilastele-noortele.

    4. Võiks kaasata ka teisi vabaühendusi (mittetulundus ehk õhinpõhine sektor).
    Paljud vabaühendused tegelevad haridusküsimustega ja paljude koolide juurde on loodud erineva iseloomuga sihtasutusi ja mtü-sid.
    Kindlasti oleks ka neil üht-teist haridusteemadel jagada ning kaasa rääkida.
    Ma ei tea kas Eesti Vabaühenduste Liit (EMSL) saaks siin õla alla panna!?
    http://www.ngo.ee/emsl

    Kindlast oleks veel kedagi kaasata, aga alustuseks sai üsna kaalukas osa ettevõtlust esindavaid organisatsioone.
    Küsimus, kellel haridusringkondadest on võimalust, võimekust ja soovi meid omavahel kokku viia ja anda võimalus sügavamalt kaasa rääkida, kui ainult arvamuse tasandil. Kas uus presidendi “jääkelder”, mille nimeks võiks olla “hariduskelder”?
    Sel teemal oleks vaja ühte sisulist artiklit ajakirjaduses.

    PS Mina lugesin Ville Jehe ettepanekutest välja samuti sõbralikku soovi pakkuda välja hariduse- ja ettevõtlusega ristuvad teemavaldkonnad kogu ühiskonnale laiemalt kaasamõtlemiseks.

  3. avatar Peeter-Eerik Ots ütleb:

    Nagu Margus Saks viitas, on haridus väga paljude organisatsioonide teemalaual ning häid mõtteid tuleb meeldiva sagedusega. Mis neist saab ja kas saab – eks seda võimekust neid kokku siduda on Õpetajte Liit siin kõigest jõust tekitamas.

    Ma ei ole paksu riigi pooldaja, aga Marguse hariduskeldri ja osapoolte kokku viimise motiivid tõid mulle mõtte, et Taavi Kotka (MKMi asekantlser) taolist visionääri (vähemalt) asekenatsleri tasandil on ka Haridusminiseeriumisse vaja. Mitte probleemidega võitlema, vaid suurt pilti koondamas ja väljapääse märkimas. See ei tähenda automaatselt vajalikku ressurssi, sest siin pole küsimus niivõrd üksnes rahas, vaid pigem koostööoskustes ja strateegilises mõtlemises.

  4. avatar Lembit Jakobson ütleb:

    Nii kaua, kuni haridusse puutuv ei muutu erakondade-üleseks arutelu objektiks, muutub haridusmaastikul vähe.

    • avatar Margit Timakov ütleb:

      Äkki selles see probleem ongi, et haridus on meil olnud liiga pikalt poliitikast sõltuv, kuid poliitikas ei ole väga julgust (teadlikkust?) olnud ühiselt sihte, eesmärke, tegevuskava hariduse jaoks kokku leppida. Sellest tulenevalt kaks mõtet: 1) ehk on aeg lisaks erakondade-ülesele arutelule ka “poliitikaüleseks” diskussiooniks, kuna haridus paljuti ju RAHVA asi, 2) edukaks toimetamiseks on ülimalt oluline seostada ettevõtlust haridusega ja haridust ettevõtlusega (rääkimata ettevõtlikkusest) – ühine koosistumine/olemine/tegutsemine meil Eestis kindlasti vajalik ja teatud mõttes kavas ka.