Koolitöö korraldus avatar

Mõeldes 2014. aasta riigieksamitele

Astrid Sildnik
Avaldatud: 1 jaanuar 2015
Artikli kohta on 1 kommentaar

Aasta 2014 oli Eesti hariduselus väga sündmusterikas ning päris keeruline on anda sellele üldistavat  hinnangut. Seetõttu valisin ühe konkreetse teema – riigieksamid.

Sel kevadel pidid kõik abituriendid sooritama 3 kohustuslikku riigieksamit: emakeelest, võõrkeelest ja matemaatikast (kitsas ja lai kursus eraldi). Kui emakeeleeksami tulemused on aastate lõikes enam-vähem stabiilsed püsinud, sest see formaat on korralikult sissetöötatud, siis ülejäänud kahe eksami puhul tabas ühiskonda ehmatus, kuna oodati hoopis enamat. Jälle ilmusid meedias koolide edetabelid, milles olid toodud ära küll eksamitulemuste täpsed punktisummad, kuid puudusid näiteks andmed selle kohta, kui palju kursusi olid õpilased oma tulemuse saamiseks läbinud. On päris suur vahe, kas õpilane on saanud võõrkeeleõppes ainult kohustuslikud 5 kursust või õppinud veel lisaks 3 kursust valikainena. Sama kehtib ka matemaatika kohta. Võimalik, et mõneski koolis on õpetajad saavutanud miinimumprogrammiga tegelikult kvalitatiivselt paremaid tulemusi, kuid koolide pingereast see ei selgu.

Kindlasti ei saa mainimata jätta ka seda,  millistes vaevalistes tingimustes sellekevadised abituriendid riigieksamiteni jõudsid. See lend alustas gümnaasiumiõpinguid samal aastal, kui hakkas kehtima uus RÕK, mis tähendas, et kaasajastatud õppekirjandus polnud mitme aine puhul veel ilmunudki, ainekavade sisu ja maht polnud omavahel kooskõlas jne. jne. Õpetajatele tõi see kaasa hulgaliselt lisatööd tundide ettevalmistamisel, õpilastele närvipinget ja ebakindlustunnet. HTM on nüüdseks küll õppekava üldosa ja ainekavad uuesti kaine pilguga üle vaadanud ning õpetajatest ekspertide abil korrektiive teinud, kuid ühe aastakäigu jagu õpilaste  mentaalset väntsutamist see ei õigusta.

Tegelikult on gümnaasiumi riigieksamite praegune industriaalajastust  pärit formaat mugav ainult ametnike jaoks, pikemas perspektiivis hakkab see ühiskondliku kokkuleppe raames loodud elukestva õppe strateegias püstitatud eesmärkidele ja põhimõtetele järjest enam vastu töötama.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Mõeldes 2014. aasta riigieksamitele”

  1. avatar ave oja ütleb:

    Head uut aastat kõigile!
    Ei ole ka eesti keele eksam olnud tradistsiooniline ja oodatav. Eesti keele riigieksam uues kuues oli õpilastele kaela paisatud väga vara, uue õppekava 3 aastat polnud veel läbi, seega koos katseeksamite ja päriseksamitega ootab mind ees juba 6. aasta uut eksamivarianti. Et enamik koole, eriti maagümnaasiumid, võtavad õppima kõik soovijad, ei saa teha pingeridu ega tõsta esile koole, kes endale õpilasi õppeedukuse järgi valivad. Samas on see mõttetu jutt ilmselt…