EÕLi tegevused, Kooli vaim ja tervis avatar

Õpetaja, vaata sügavamale!

Margit Timakov õpetaja, EÕLi juhatuse liige
Avaldatud: 3 november 2014
Artikli kohta on 1 kommentaar

Langetades leinas pea ja mõtiskledes toimunu üle peab ennekõike iga õpetaja iseenda tunnetega hakkama saama.

Segadus. Tühjus. Teadmatus. Arusaamatus. (Hirm). Kurbus. Lein.

Õpetaja ei saa täna toetuda enam ainuüksi oma teadmistele ainest, mida ta hästi valdab, vaid ta peab minema sellest sügavamale. Väärtused, mida Õpetaja hindab on need, mis teda aitavad.

Inimlikkus. Õpetaja usub inimlikkusesse, ta usaldab, ta loodab igaühest parimat ja soovib toetada lapsi, noori, kolleege. Ta teab, et teinekord võtab terve nädala-kuu-aasta-terve kooliaja enne, kui õpilane töö tegemise ning üheskoos toimetamise reeglitega harjub, need omaks võtab ja nende järgi tegutsema hakkab, kuid Õpetaja jääb kannatlikuks ning usub, et töö kannab vilja. Aidata noortel üksteist märgata, aidata neil hoolida kaasinimestest – see on kasvatus, mis ei ole ehk kodus kinnistunud ja mille toetamine koolis on hädavajalik.

Andestamine. Õpetaja ei ole tundetu ega emotsioonideta. Teinekord vihastavad teda laiskus ja lodevus, ülbus ja ükskõiksus ja see, kui kokkulepetest kinni ei peeta. Aga Õpetaja teab, et igaühel on oma lugu, oma mured, oma raskused ja tihtipeale annab ta eksimused andeks. Varem või hiljem. Ta keerab uue lehe ja julgustab tegema paremini, sest muidu oleks tal ülimalt raske oma tööd teha.

Aga kuna ta on õpetaja, siis lähtub ta sellest, et õppimise ja töö tegemise juurde käib pingutamine ning järjekindlus. Kõik ei saa esimese ega teise korraga seletustest aru, mõni vajab täiesti uut vaatenurka, mõni vajab lisaks kuulmisele ka pilti ja täiendavat heli ja käega katsumise võimalust. Ja kõik vajavad kordamist ning teatud mõttes kindlat rutiini. Õpetaja igapäevane töö on see, mis aitab märgata, kui palju on neid lapsi, kes vajavad juhendamist, toetamist, selgitust– see aitab edasi liikuda. Ta saab kasutada erinevaid meetodeid, oma teadmisi, oma kogemust. Kui palju on neid rõõmsaid ja tänulikke silmi, kes peaaegu ehk kunagi küll ei ütle head sõna, kuid kellest on tunda ja näha, et nad vajavad sinu lähedust, sinu vastuseid, sinu julgust ja kindlust, sinu eeskuju.

Õpetaja enesekindlus on see, mis peab taastuma. See aga on äärmiselt isiklik asi. Seda ei saa kokku pakkides kaasa anda ei ettevalmistav ülikool, arenguvestlust läbiviiv koolijuht, seda ei saa tellida ega valmis teha; see peab (taas)kujunema. Selle toetamiseks on erinevatel osapooltel palju võimalusi – selleks vajabki haridus enam kui miski muu valdkond ühiskonnas koostööd ja koostööoskust. Igapäevaselt ümbritsevad Õpetajat noored, kellel on tihtipeale kas liiga kõrge või liiga madal enesehinnang ja nende õblukeste ülitundlike noorte seas on vaja, et Sina oled tasakaalukas.

Õpetaja, ära mõtle ainult töö peale – lae ka oma isiklikku akut. Kus on just Sind huvitav raamat, käsitöö, unarusse jäänud hobi. Luba endale iga päev ja iga nädal natukesekski ainult oma aega. Ja siis saad Sa iga päev tööle rõõmuga minna.

Õpetaja, märka enda ümber head! Halba on niikuinii, ära võimenda seda. Otsi igast koolipäevast see vahva sõna, hetk, pilk, tegu,  mis ajab Sind muigama, naerma või mis soojendab südant. Hea oleks, kui paned need endale kirja, sest päris iga päev ei pruugi neid märgata; siis on hea teada, et varamu on olemas.

Õpetaja, liigume koos sammhaaval edasi. Keegi ei oota (ja kui ootavad, siis Sa ju tead, et see ei ole õigustatud ootus), et sul oleksid kõik vastused – kas üldse kellelgi on? Keegi ei arva, et sa tead kõike, ei eksi kunagi, ei tunne midagi ja pead kõigega üksi hakkama saama. Ära ka ise seda endalt oota. Suhtle kolleegiga, aruta perega, pea nõu spetsialistidega – ära jää oma murega üksi.

Headus. Armastus. Andestus. Aeg. Soojus. Selginemine. Mälestus.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Õpetaja, vaata sügavamale!”

  1. avatar Anne Uri ütleb:

    Väga sympaatne sönavött. Viimast soovitust – ära jää oma murega yksi- tasuks eriti tösiselt vötta, kuna me köige kiire keskel tihti ei leia aega asju teistega läbi arutada. Vöibolla peaks ka rohkem öpetaja kutse-eetikat esile töstma- et ei ununeks argise töö taustal olevad suured väärtused.