Arvamusaia parem nurk, Kooli vaim ja tervis avatar

Mida teha?

Margit Timakov õpetaja, EÕLi juhatuse liige
Avaldatud: 28 oktoober 2014
Lisa arvamus

Loetud tunnid pärast kurbi sündmusi Viljandis avastasin, et ennast ajakirjanikuks nimetav noorukene naisterahvas pinnib telefonis minu käest sihikindlalt kahele küsimusele vastust: esiteks  „Kes kaitseb õpetajat!“ ja teiseks, mida sellises traagilises olukorras püstolipära ees öelda.

Olin vaevu jõudnud traagilist uudist bussis telefonist lugeda, arvutiekraanilt kuvas vastu töö, mis vajas kiiret lõpetamist, ent mina selgitasin pea pool tundi, miks üheselt nendele küsimustele vastata ei saa. Tegemist on sügava sotsiaalse probleemiga: noorte tähelepanuvajadus, radikaalset vägivalda kuvav ning kaudselt propageeriv ning soosiv filmitööstus, purunenud perekonnad, majanduslikes raskustes vaevlevad inimesed, vähene tolerantsus, kuulamis- ning koostööoskuse puudulikkus – kõik see loob plahvatusohtliku olukorra ühiskonnas, ka koolis, ja see ei ole uudis.

Kas tõesti ei ole mul vastust? Kuidas nii? Peab ju olema!

EI PEA. Sellele absurdsusele, õigustamatule käitumisele ei ole vastust, ei ole selgitust. On vaid püüe mõista, miks nii? kuidas aidata? kuidas ennetada? kuidas märgata? Sellises olukorras ei ole vastust küsimusele Kes on süüdi? Kes mille tegemata jättis? Sellises olukorras peame mõistlikud olema ja vaikselt edasi liikuma. Mitte toitma hirmu ja paanikat, mitte külvama usaldamatust ja segadust.

Täna EI PEA olema õpetajal vastust. EI SAAGI olla. Vähemalt sellist, mis rahuldaks kõiki. Igaühe vastus on täna erinev. Nii nagu igaüks leinab erineval moel.

Mida siis teha? Olla tänulik väikestegi asjade eest! Näidata armastust oma lähedaste vastu! Märgata ja kuulata, olla olemas. Ja siis, siis arutada, millised on erinevad vastused.

 

 

 

 

 

 

 


Comments are closed.