Koolitöö korraldus, Uncategorized avatar

Hariduselu murekoht – tervikpilt

Astrid Sildnik
Avaldatud: 1 august 2014
Lisa arvamus

Suurimaks ohuks Eesti haridussüsteemile on jätkuvalt erakondlike võimuhuvide domineerimine ja vastutamatus valdkonnas, mis kõige otsesemalt seotud rahva ja kultuuri kestma jäämisega. Muutused hariduselus peaksid toimuma süsteemselt ja protsesside sisemisest loogikast lähtuvalt, mitte uutmistuhinast. Elukestva õppe strateegiat võib juba sammukeseks demokraatia poole pidada, sest selle loomisse kaasati erinevaid sihtrühmi. Ometi on hulgaliselt neid valupunkte, millega tegelemine vajab laiapõhjalisemat ja vastutustundlikumat lähenemist (koolivõrgu korrastamine jne). Eest Vabariigi põhiseaduse preambul on väga selgesõnaline: „Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade -võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.“ Siia on sisse kirjutaud vastutus ajaloo ees. Vastutus tulevaste põlvkondade ees. Riiklik hariduspoliitika peaks lähtuma neist selgetest eesmärkidest, mitte võimulolijate päevapoliitilistest lühiajalistest huvidest valimistest valimisteni.

Eesti hariduse suureks probleemiks on ka kadakasaksluse ajast pärineva alaväärsuskompleks oma – eestikeelse- ja meelse kasvatusteaduse ees. Võiks isegi öelda, et kui pedagoogiline tekst ei ole „väljamaa“ keelest tõlgitud ja ei pärine mõnelt moes olevalt haridusgurult, siis järelikult ei ole see ikka tõsiseltvõetav. Mis siis, et Johannes Käis ja Peeter Põld omal ajal ning paljud tuntud eesti kasvatusteadlased tänasel päeval on kirjutanud probleemidest ning nende lahendustest just kodumaiseid olusid silmas pidades.

Sellest tulenevalt võime jõuda olukorrani, kus väljast tulevate ideede kriitikavaba ülevõtmise kaudu saame hoopis juurde neid muresid, mille eest seni kaitstud oleme olnud. Suured ja väikesed riigid ei toimi ühesuguselt. Kui rahvatarkust meelde tuletada, siis väikest kala ei saa praadida samal moel kui suurt, ta kõrbeb lihtsalt ära.


Comments are closed.