Koolivõrk avatar

Hariduselu murekoht – rahastamine

Peeter-Eerik Ots õpetaja, EÕL liige
Avaldatud: 1 august 2014
Lisa arvamus

Rahastamise juures on üks suuremaid murekohti selgus. Õigemini selguse puudumine.
Miks see on EÕLi meelest murekoht?

Haridusvaldkonna osakaal – 6% SKT-st on väga ilus number, aga koolielu see mõjutama ei jõua. Jah, palgatõus põhikohaga õpetajate suunas on liikumas, aga ometi peavad isegi suured gümnaasiumid sulgema valikkursuseid ning koolijuhid tahaksid pigem õpetajate tunnikoormust suurendada. Mõlemad on miinusmärgiga protsessid 21.sajandi kontekstis. Miks?

Ilmselgelt on haridusvalkonna sees proportsioonid muutumas ning koolide osakaal järjest väheneb. Iseenesest võib selline protsess olla täiesti positiivne kui on sõnastatud ja eesmärgistatud. Paraku on reaalsus täna see, et reaalselt haridussüsteemi, sh õpetajateni, jõuab igasugu (riiklikest) programmidest kohustus, aga mitte raha. Rääkimata sellest, et kõik programmid noorte teadlikkuse tõstmisel mõnesest olulisest teemast, tähendavad koormust õppekavale.

Kümmekond aastat tagasi loeti kooli eelarvesse suubuvat üle 30 kanali. Seda nimetati õigustatult suureks segaduseks, mis tuleb likvideerida. Täna on kahtlus, et lahendus tuli seeläbi, et osa kanaleid suunati lihtsalt kuskile mujale.
Kus ja kes on see haridusvalkond, mille osa SKT-st aina suureneb? Kas iga projekt, mille sihtrühm on kooliealine noor, on haridusvaldkonna projekt? Kas iga “digi”-liidesega ettevõtmine on haridusvaldkonna projekt? Kui jah, on see väga suur sünergia koht, sest reeglina on kõik need projektid hästi rahastatud ning koolijuhid leiaksid kindlasti meeleldi neile õpetajatele, kelle ainekoormus väiksem (valikained jmt) tasulist lisakoormust.


Comments are closed.