Õpetaja roll osalevas juhtimises

Sügiseks valmivad hariduskorralduse kaasajastamise seaduseelnõud

Asso Ladva avalike suhete osakonna konsultant
Avaldatud: 26 juuni 2012
Artikli kohta on 1 kommentaar

Eelmisel nädalal valitsuskabinetis heaks kiidetud Eesti hariduskorralduse kaasajastamise põhimõtete alusel valmistab Haridus- ja Teadusministeerium 1. oktoobriks ette seaduseelnõud Eesti hariduskorralduse kaasajastamiseks.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul peab hariduskorraldus tagama, et kvaliteetne haridus oleks kõigile õpilastele kõikjal Eestis kõigil haridustasemetel võrdselt kättesaadav, milleks on vaja teha senises hariduskorralduses mitmeid muudatusi ja muuta seadusi.

Heaks kiidetud hariduskorralduse kaasajastamise memorandum tugineb järgnevatele põhimõtetele.

Hea hariduse võtmeks on hea ja motiveeritud õpetaja. Õpetajale nähakse ette üldtööajale vastav ametipalk, mis hõlmab kõigi ametiülesannete täitmist. Eesmärk on õpetaja palga alammäära viimine riigi keskmise palga tasemele. Alates 1. jaanuarist 2013 on õpetaja palga alammääraks vähemalt 700 eurot kuus.

Riigi, kohaliku omavalitsuse ja koolijuhi vastutus tuleb jaotada selgelt ja arusaadavalt. Põhihariduse kättesaadavuse tagab omavalitsus, keskhariduse kättesaadavuse riik ning koolide tegevuse, sh õppetöö korralduse ja tulemuslikkuse eest vastutab eelkõige kooli juht.

Õpetajate töö- ja õpilaste õpikoormuse vähendamiseks eristatakse põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades prioriteetsed õpitulemused, millele keskendutakse koolide taseme- ja lõputöödes. Riik võtab vastutuse õppekava täimiseks tarviliku e-õppekirjanduse loomise eest.

Liiga detailsed riiklikud ettekirjutused koolielu korraldamiseks pole end õigustanud, ei luba arvestada sadade koolide, tuhandete õpetajate ja kümnete tuhandete õpilaste vajadusi. Oluline on muuta riiklikke regulatsioone paindlikumaks ning anda suurem otsustusõigus koolijuhile.

Integreeritud gümnaasiumi ja põhikooli ei lahutata seadusega – seadusesse jääb võimalus integreeritud munitsipaalgümnaasiumide tegutsemiseks. Küll nähakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ette põhikoolide ja gümnaasiumide (sh seni integreeritud õppeasutuste) käsitlemine funktsionaalselt lahus. Lahutatakse põhikoolide ja gümnaasiumide riigieelarveline rahastamine, investeeringutega toetatakse kestlike koolide õpikeskkonna kaasajastamist.

Kohalikele omavalitsustele riigi poolt eraldatava haridustoetuse kasutamine on täna läbipaistmatu, õpetajate palga osakaal üldhariduskoolide kogukuludest on vaid 36%. Kõigele muule kulub rohkem raha, kui õpetajatele väärika palga kindlustamiseks. Kohalike omavalitsuste toetusfondi määrust muudetakse, eraldised muudetakse sihtotstarbelisteks ja haridustoetuse arvestus muudetakse kohaliku omavalitsuse põhiseks.

Asso Ladva
avalike suhete osakonna konsultant
53 491 437


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Sügiseks valmivad hariduskorralduse kaasajastamise seaduseelnõud”

  1. avatar Vahur Vahtra ütleb:

    Kui meie riik ei suuda tagada tippspetsialistidele väärilist tasu,siis peame rehkendama pool ülesannet ehk lõpetama põhikoolis kõrgerihariduse nõude ja lubama klassi ette keskastme spetsialistid, kellele vastavat tasu riik ka tänasel päeval garanteerib. Põhikoolis näen ma klassi ees keskharidusega õpetajat,kes on läbinud täiendavad kiirkursused ja on hinnatud spetsialist ega ole üle makstud.

    Sama suunda tuleks minna ka riigifirmades, me ei pea valima lääne kultuuriruumi totrust ja panema konkurssidel võrdusmärki suurema palganõude ja firma eeldatava juhtimise edukuse vahele.

    Ilusat õpetajate päeva!