EÕLi tegevused avatar

Kohtumine IVO*-dega. vol I.

Peeter-Eerik Ots õpetaja, EÕL liige
Avaldatud: 18 juuni 2014
Lisa arvamus

* – IVO on lühend mõistest Identifitseerimata VaidlusObjekt. IVO tähistab selliseid vaidluseid, kus erinevatel põhjustel ei ole arutletava sisu või olemust võetud arutluse teemaks, vaid laiapõhjaline vaidlus käib Asja pigem väliste ja näiliste kvaliteetide üle. Põhjendatud on võrdlus UFO-dega.

Mida IVO-dega peale hakata? Nende arvu peab vähendama ja seda mitmel põhjusel. Näiteks: üldjuhul on tegemist ühiskondlikult oluliste teemadega, millede üle arutlemisest võtab aktiivselt osa ka massimeedia, sh ajakirjandus ning jättes vaidlusobjekti määratlemata, suudab meedia mõjutada masse sootuks valedel alustel. Kusjuures, ajakirjandus on ise võrdlemisi laisk vaidlusteemasid lahti võtma või lausa soodustab IVOde teket. Valedel alustel vaidlemine võib aga ka kõige parimate soovide puhul tuua kaasa tegelikult kahju vaidlusalusele enesele. Lühidalt: IVOl on suur tõenäosus osutada endale karuteene.

Teiseks on IVO väga hõlpsasti rakendatav propaganda teenistusse. Vaadates ringi teistes valdkondades, leiab igaüks kindlasti mõne IVO temale lähedasest valdkonnast.

Toon välja 2 esimest IVO haridusvaldkonnast.

Tänane esimene IVO tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumist, kus kohtusid järjekordselt õpetajate, haridustöötajate, omavalitsuste ning muidugi riigi esindajad, et arutleda õpetajate palkade ja veel mõne teema üle. Ehk:

IVO nr 1 - Õpetaja Palk.

Enamus õpetajate palga üle arutlejatest teavad, mis asi on palk. See on lihtsalt öeldes töötasu. Tasu mingisuguse kokkulepitud töömahu eest mingis ajaperioodis. Ning töö sisu osas on kokku lepitud. Ei Õpetajate ega haridustöötajate puhul ei ole ma veel kuulnud, et usinad vaidlejad oleks isegi püüdnud määratleda selle töö sisu ja hulka, mille eest nad töötasu saavad. Veelgi enam – ma ei tea, kas ka õpetajad ise teavad, mida täpselt neilt oodatakse ning miks. Tehakse, millega ollakse harjutud ning pole siis mõtet ka torkida. Samast mõttekäigust on üldjuhul lähtunud ka valitsused, kes on püüdnud palganumbrit pidevalt tõsta.

Miks peaks selle IVO lahti harutama? Kasvõi sellepärast, et koos sisutu lahmimisega palganumbri ümber vähendatakse õpetaja väärtust ning kahjustab järjepidevalt õpetajate mainet. Üha enam on kuulda nurinat iga kord kui nö õpetajate esindajad palka juurde käivad nõudmas või minister praalib palgatõusuga: mille eest just õpetajad peavad palka juurde saama? Mina väidan, et nii praegu nõutud summa, kui ministrite pakutu, jääb tegelikult oluliselt alla sellele numbrile, mida õpetajate töö sisu ning vastutuse hulk 21. sajandil professionaalselt õpetajalt kui tippjuhilt eeldaks.

IVO nr 2 – tänagi laual olnud – õpetaja töö aeg. Jätkuna eelmisele punktile on siin vaidluse all aeg, mida õpetaja peaks, õigemini tohiks, kulutada sellele tegevusele, mille eest ta palka saab, aga mille sisu ei ole täpselt teada. Kokku on juba lepitud, et õpetaja nädala töökoormus saab olla maksimaalselt 35 tundi ning arutelu käib, kas normkoormus peaks olema 16, 18, 21 või mõni muu arv tundi nädalas.

Miks on vaja IVO-st nr 2 lahti saada? Probleem on selles, et antud numbrit kipuvad nii koolijuhid kui avalikkus käsitlema kui õpetajate tegelikku tööaega ning palju on kuulda arvamust, et ülejäänud aja õpetajad lihtsalt veeretavad päeva õhtusse.

Tegelikult on siin mõeldud tundide arvu, mida õpetaja annab klassi ees, ehk kontakt-tunde ning ülejäänud aja sisse peab jääma kogu tundide ettevalmistus, individuaalne töö õpilastega, tööde parandamine ja ettevalmistamine ja palju muud, mis kirjas õpetaja kutsestandardis. Täna teevad õpetajad seda kõike oma vabast ajast, ehk õhtuti, nädalavahetustel ja puhkuse ajal. Perede ja puhkuse arvelt. Oma füüsilise ja vaimse tervise arvelt. Aga seda tööaja üle arutledes ei arvestata.

Järgmine kord järgmised IVOd.


Comments are closed.